Töötamine alaseljavaluga: rahu, ainult rahu!

Esmakordne äge alaseljavalu on enamike inimeste jaoks ehmatav, ebameeldiv ning hirmutekitav. Kuid ei maksa heituda. "Rahu, ainult rahu!" lausus Karlsson ning tõstis tõrjuvalt oma töntsaka paksu käe. Mida ütleb meile alaseljavalu kohta teaduskirjandus?

Esmalt tuleb alaseljavalu puhul välistada punased lipud (vt allpool) ning siis lähtuda järgnevatest põhimõtetest.

Esiteks tuleb leppida asjaoluga, et ägedat alaseljavalu kogeb elu jooksul enamik inimesi.
Üldiselt saab ägedast alaseljavalust mõne päeva või paari nädalaga üle, kui asjasse rahulikult suhtud (st ära väldi ühtegi liigutust ega muretse ülemäära valu põhjuse üle), säilitad liikumisaktiivsuse ja võimalusel jätkad töötamist.
Selg on TUGEV ning üldiselt EI ole seljavalu põhjus struktuurne (nt rüht).
Enamasti ei vaja äge alaseljavalu ka spetsiifilist ravi ega kalleid uuringuid (röntgen, magnet, kompuuter).
Liikumine ja muud aktiivsed tegevused vähendavad valu, tagavad kudede piisava verevarustuse, aitavad kaasa paranemisele ning ennetavad lihasnõrkuse teket.
Kõik need tõenduspõhised soovitused ning alaseljavalu ravijuhised leiab siit.
Siin saab tutvuda eestikeelse patsiendimaterjaliga ägeda ja kroonilise alaseljavalu teemal.

Hinda oma seisundit lippude süsteemiga!

Alaseljavalu ja teiste terviseprobleemide puhul kasutatakse biopsühhosotsiaalset hindamist, mille kaudu selgitatakse välja peamised takistused (nn lipud) vigastusest taastumisel ja tööle naasmisel. Lippude hindamine võimaldab läheneda süsteemselt ning aru saada, millist sekkumist konkreetne töötaja vajab.

Punased lipud - sümptomid, mille puhul tasuks alaseljavalu tõsiselt võtta ja arsti poole pöörduda: nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes, põiepidamatus, seljavalu koos palaviku või tugeva kõhuvaluga, üldseisundi pidev halvenemine, varasem pahaloomuline kasvaja, traumajärgne seljavalu. NB! Vaid 1% ägedast alaseljavalust on põhjustatud äärmiselt tõsistest seisunditest.
Kollased lipud - inimese mõtted, tunded, käitumised seoses terviseolukorraga (nt on tekkinud liigutushirm, mistõttu inimene väldib ettekummardumist ning loodab liialt passiivsetele ravivõtetele, nt massaaž).
Oranžid lipud - vaimse tervise häired (nn vaimse tervise punased lipud), nt suitsidaalsed mõtted, sügav depressioon jne. On leitud, et depressiooni või ärevushäirega inimestel esineb rohkem alaseljavalu.
Sinised lipud - töötaja ja tööandja uskumused töötamise ja tervise kohta (nt kui töötaja usub, et töö on tervisele kahjulik või tööandja pole nõus tegema töökeskkonnas kohandusi).
Mustad lipud - süsteemsed takistused ja laiem sotsiaalne kontekst (nt Eestis pole tööle naasmise süsteemi, Eestis on kutsehaigused aladiagnoositud, töö iseloomu tõttu pole võimalik teha vajalikke kohandusi jne).

Alaseljavalu tööl

Alaseljavalu teke on enamasti mitmepõhjuslik ning ühte süüdlast välja tuua on keeruline. Teatud juhtudel võib väita, et seljavalu on tekkinud töö tõttu, kuid sagedamini võib töö juba olemasolevat probleemi süvendada. Kui vaadata töökeskkonda, siis on mittespetsiifilise alaseljavalu ohutegurid üldvibratsioon ja kehatüve painutus. Konkreetse põhjusega (nimmeradikulopaatia) alaseljavalu puhul on tööga seotud ohuteguriteks füüsiliselt raske töö, kehatüve painutus ja kehatüve painutus + raskuste käsitsi teisaldamine.

Tundub lihtne ja loogiline? Tegelikult on asi keerulisem, sest paljud uuringud ei ole leidnud seost ettepainutuse ja alaseljavalu vahel.

Seega tööl ei pea vältima ettekummardamist ega raskuste tõstmist. Sageli on probleemiks see, et ühes asendis ollakse väga pikalt, tehakse pidevalt ühte ja sama liigutust, töö on töötaja jaoks füüsiliselt liiga raske, hakatakse suurt raskust tõstma ilma soojenduse või kehalise ettevalmistuseta.

Terviseprobleemid tekivad sageli siis, kui töötaja kehaline töövõime ei vasta tööl esitatavatele nõudmistele. Tähtis on ka töökoha ergonoomika: tööülesannete mitmekesisus, sobiva kõrgusega töötasapinnad ja tõstmise abivahendid, et tööd saaks teha mugavates asendites. Unustada ei tohi ka psühhosotsiaalseid tegureid: mida rohkem on töökohal kõrgeid nõudmisi ja vähest kontrolli oma tööülesannete üle, seda sagedamini esineb alaseljavalu.

Enamik inimesi, kellel esineb alaseljavalu, võivad tööle tagasi minna enne, kui valu on täielikult taandunud. See aga tähendab, et võib tekkida vajadus tööülesandeid veidi kohandada. Analüüsides asendeid ja olukordi, mis valu suurendavad, on võimalik koos füsioterapeudiga leida meetmed, mis olukorda leevendavad. Kui tahad alaseljavalu ennetada, siis aitab treeningprogramm töökohal.

Väga tähtsal kohal on ka töötaja ootused enda paranemise osas. Alaseljavaluga töötajad, kellel on paranemise suhtes positiivsed ootused, naasevad suurema tõenäosusega tööle, on aktiivsemad ning vabanevad valust kiiremini.