Ennetus on tänamatu töö?

Ennetus on tervishoius sageli alahinnatud, kuid tohutu ressurss, sest sellel on pikaajaline positiivne mõju nii inimeste tervisele kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele. Eestis on ennetusele suunatud tervishoiukulutuste osakaal suhteliselt väike, mis peegeldab laiemat globaalset trendi.

Terviseökonomist Andres Võrk toob välja, et tervishoiutöötajate produktiivsuse tõstmiseks on vaja rakendada uusi tehnoloogiaid, muuta tööjaotust tervishoiusüsteemis ning parandada tervishoiuasutuste juhtimist. Ta rõhutab, et ennetustöö on kriitilise tähtsusega tervishoiukriisi lahendamisel, kuna see aitab vähendada haiguskoormust ja seeläbi ka tervishoiukulutusi.

Heaks näiteks ennetustöö tõhususest on Põhja-Karjala projekt Soomes, mis käivitati 1972. aastal eesmärgiga vähendada südame-veresoonkonnahaiguste suremust. Projekt keskendus elanikkonna elustiili muutmisele, sealhulgas toitumisharjumuste parandamisele ja suitsetamise vähendamisele. Tänu nendele sekkumistele saavutati märkimisväärne südamehaiguste esinemissageduse langus, mis näitab, et ennetusmeetmed võivad olla väga tõhusad. Nende kokkuvõte: "Despite the importance of treating chronic disease, only prevention has sustainable public health potential."

Sama suur alahinnatud ressurss on tervisedendus töökohal. Tööandjate roll ennetustöös, nii tööohutuse kui tervisedenduse tagamises on samuti väga tähtis. Kahjuks ei mõelda töökohtadest ennetustöös kui üliolulisest ressursist, kuigi täiskasvanud veedavad suure osa oma päevast füüsilises või virtuaalses töökeskkonnas. Lisaks tunnevad paljud töökoha ennetustegevuste eest vastutajad (enamasti personalitöötajad ja/või töökeskkonnaspetsialistid) ennast oma tegevustes üksi, eesrindlikumad pakuvad töötajatele väga palju erinevaid variante, mida töötajad kasutavad kahetsusväärselt vähe. Ennetus on nähtamatu ja seetõttu võib vahel tunduda, et ka tänamatu töö, mille tulemusi ei ole nii lihtne käega katsuda, hoiame ju ennetusega ära mingi terviseprobleemi tekke (n-ö alternatiivse tuleviku). Kuigi tervisedenduse mõju võib olla esialgu raske mõõta, toob see pikemas perspektiivis kaasa vähenenud haiguspäevade arvu, parema produktiivsuse ja suurenenud töörahulolu. Õnneks aitab häid kogemusi jagada, toetavat kogukonda luua ning tegevustele süsteemselt läheneda tervist edendavate töökohtade võrgustik.

Kokkuvõttes, kuigi ennetustöö võib tunduda tänamatu ja selle tulemused ei pruugi kohe avalduda, on see investeering, mis tasub end mitmekordselt ära nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Suurendades ennetusele suunatud ressursse ja pöörates rohkem tähelepanu tervisedendusele, saame luua tervema ja produktiivsema ühiskonna.

Lisalugemist ennetuse ja töökoha tervisedenduse teemadel:

Foto: Jon Flobrant, unsplash.com